Minimeeritud mullaharimine

Künnita mullaharimist nimetatakse enamasti minimeeritud mullaharimiseks ja kuigi see pole alati päris täpne määratlus, annab üsna hästi edasi selle mullaharimisviisi põhimõtte - vähem mullaharimist võrreldes künniga.

Sügavkobestus

Sügavkobestust koos kultivaatoriga kasutatakse sageli kergetel muldadel, mis vajavad kobestamist, kui:

  • suur kogus koristusjääke vajab mullaga segamist
  • enne mulla tihenemisele tundlike kultuuride nagu rapsi, herne ja suhkrupeedi külvamist
  • on vaja lõhkuda mullatihest või kobestada traktori jälgi

Siin teeb töö ühe või kahe ülesõiduga ära kombineeritud kultivaator TopDown või alternatiivina jäikade piidega Cultus, mida sageli kombineeritakse ketaskõrrekoorel Carrier`iga.

Võrreldes pindharimisega annab sügavkobestus jämedakoelisema lõpptulemuse, rasketel muldadel on vajalik mitu töökäiku.

Kui sügavkobestus tehakse tavakünniga samal sügavusel (töösügavus 10-15 cm), on hektari kohta tehtavad kulutused ja kütusekulu võrreldes samaväärsete künnitöödega suhteliselt kõrged. Olulisim tegur, mis räägib siin sügavkobestuse kasuks, on oluliselt kõrgem tootlikkus tunnis. Teiseks eeliseks on väiksem oht erosiooniks ning koristusjääkide püsimine mullapinnal.

Loe lähemalt
Väderstadi ketasrandaal Carrier 500

Pindharimine

Pindharimisel töötatakse tänapäeval kõige enam Carrier-tüüpi ketaskoorlitega. Kasutatakse ka vibreerivate piidega kultivaatoreid nagu Swift ja kindlaid jäikade piidega kultivaatoreid, eriti siis, kui töösügavus ületab 6-8 cm. Kui piiratud koguse mullaga tuleb segada suhteliselt suur kogus koristusjääke, on kindlasti vajalik koristusjääkide eelnev töötlemine, kui neid just põllult põhurullidena ei eemaldata.

Pindharimine annab kulude ja aja kokkuhoiu, seda eriti rasketel muldadel.

Loe lähemalt

Minimeeritud mullaharimise üldine mõju

Pidev minimeeritud mullaharimise praktiseerimine võib tekitada pinnasesse künnitihesega sarnase tihenenud kihi. Selle vältimiseks peaksid sügavkobestus ja pindharimine vahelduma. Taolisel kombineerimisel tehakse sügavkobestust enne tihesetundlike kultuuride (õlikultuurid, hernes, suhkrupeet) külvi. Kergemad mullad, millel on saviste pindadega võrreldes sageli nõrgem struktuur, nõuavad kõrge viljakuse säilitamiseks samuti sügavamat kobestamist.

Loomulikult tuleb minimeeritud mullaharimise puhul tähelepanelikumalt koristusjääkide abil levivaid taimehaigusi jälgida, kindlasti on vajalik korralik külvikorrasüsteemi järgimine.

Umbrohtude levik on teine oluline minimeeritud mullaharimisega kaasnev probleem. Heades tingimustes saab seda lahendada korraliku mehaanilise kultiveerimisega, kuid niisketes tingimustes on umbrohtude hävitamine kemikaalideta raske. Ka siin on oluline viljavaheldus. Kolmas probleem minimeeritud mullaharimise puhul võib olla nälkjate levik, eriti, kui on tehtud vähe töökordi ja külvipinnas on jämedakoeline. Sellisel juhul tuleks kasutada spetsiaalseid püüniseid või preparaate, eriti nälkjate suhtes tundlike kultuuride, nagu raps, kasvatamisel.

Üldiselt võib öelda, et minimeeritud süsteem toimib paremini kuivades tingimustes. Niiskemates tingimustes ei pruugi mullaharimise lõpptulemus olla piisavalt hea (liiga jämedakoeline lõpptulemus), samuti võib olla raskusi umbrohtude ja umbrohuseemnete leviku kontrollimisega.

Loe lähemalt