Otsekülv

Väderstad Rapid 400C põllul otsekülvi teostamas

Otsekülvi puhul külvatakse seeme nö. kõrde ehk viiakse mulda ilma eelneva mullaharimiseta. Süsteem on populaarne enamasti kuivades piirkondades Kanadas, USA-s, Venemaal, Ukrainas ja Austraalias ning veel mõnedes teistes maailma piirkondades.

Otsekülv mulda hariva külvikuga

Põhimõtteliselt annab mulda hariv otsekülvik sarnase tulemuse pindharimisega. Erinevus seisneb mullaharimisviisis, mille puhul kontroll umbrohtude üle on kehvem, taimejäänuste lagunemine aeglasem ning mõju kahjuritele, näiteks nälkjatele, väiksem.

Kultiveerivat otsekülvikut praktiseeritakse harva täislahendusena, kuid sobivate tingimuste korral kasutatakse seda põllumajandusettevõtetes, kus harilikult on kasutusel künd või minimeeritud mullaharimine.

Loe lähemalt

Otsekülv eriotstarbelise otsekülvikuga

Otsekülviku eesmärk on asetada seeme eelmise aasta saagist maha jäänud koristusjääkidega mulda pinnast seejuures võimalikult vähe häirides (haritakse vaid 5-10% osa mullastikust). Sõltuvalt tingimustest võib sel olla mitmeid eeliseid.

Suurel osal maailmast on vee kättesaadavus saaki piiravaks teguriks. Otsekülv säilitab idanemiseks vajalikku niiskust ning jätab aurumist takistavad koristusjäägid pinnale. Olulist rolli mängib ka majanduslik pool, sest paljudes piirkondades, kus vee hulk on piiratud, ei ole sügavharimine majanduslikult kasulik.

Jättes enamiku koristusjääkide all olevast mullapinnast puutumata, loob see hea kaitsekihi tuulest ja veest põhjustatud erosiooni vastu. Erosoonist põhjustatud viljaka pinnasekihi ning taimetoitainete kaotamisel on nii majandusele kui keskkonnale väga suur mõju.

Kui muud mullaharimistööd kõrvale jätta, vähendab see loomulikult ka ajalist ning rahalist kulu. See on oluline suurtes põllumajandusettevõtetes, samuti külmemates piirkondades sügiskülvide ajal, kus vahe saagikoristuse ja sügiskülvide vahel on väga väike.

Kui mullaharimine taimekasvatusest kõrvale jätta, tekib mitmeid probleeme:

  • Põllupinnal olevad koristusjäägid on soodsaks pinnaseks kindlate taimehaiguste levikul 
  • Ebaühtlaselt jaotuvaid koristusjääke pole võimalik laiali jaotada
  • Umbrohuseemnete levikut tuleb hoida kontrolli all kemikaalidega
  • Soodsamad tingimused mitmete kahjurite, nagu nälkjate ja viljasääskede levikuks
  • Traktorijälgi ning tihenenud pinnast pole võimalik mehaaniliselt parandada

Kõige parem lahendus otsekülviga kaasuvate probleemide lahendamiseks on korralik viljavaheldus. Siiski, mõnedel juhtudel, näiteks nälkjate ja umbrohtude korral, on vajalik taimekaitsevahendite kasutamine.

Fikseeritud sõidurajad (CT - nn kontrollitav sõiduradade süsteem) on süsteem, mida kasutatakse otsekülvide puhul üha enam ning mis võimaldab rattajälgede ning mullatihesega hakkama saada.

Loe lähemalt