Pinnavesi

Pinnavesi

Taimedele kättesaadava vee hulk sõltub mullas olevate pooride läbimõõdust. Seetõttu on oluline vältida mulla tihenemist, sest sellega surutakse mullapoore kokku ning vähendatakse vee kättesaadavust taimedele. Liivsavi sisaldab 10 cm2 mulla kohta 20 mm taimedele omastatavat vett, kuid lõplik vee kogus, mida taim kätte saab, oleneb juurte sügavusest ning sidususest mullaga.

Peale varakevadise lume sulamist või tugevat vihma on mullas maksimaalne kogus vett (saavutatud maksimaalne vee mahutavus), mis tähendab, et kõik mulla poorid on veega täidetud. Kui muld kuivab ja vesi juhitakse ära, kas siis looduslikult või maaparanduse tõttu, on näha mulla veesiduvuse suutlikkuse tase.

Suured poorid on tühjad

Sellises olukorras mulla suured poorid tühjenevad veest ning täituvad õhuga, samas väikestesse pooridesse jääb vesi pidama. Mida pinnapealsemas mullakihis poorid asuvad, seda tõenäolisemalt need õhuga täituvad. Mullas, mis koosneb 50% tahkest materjalist ning 50% pooridest, on viimastest 10-20% pooridest täidetud õhu ning 30-40% veega.

Loe lähemalt

Läbimõõt on määrav

Mulla poorides oleva taimedele kättesaadava vee hulk on erinevus mulla veesidususe ja närbumispunkti vahel.

Veega täidetud pooride läbimõõt (vt tabelit) määrab, kui kerge või raske on taimedel vett pinnasest kätte saada. Poorid mullas olenevad mulla lõimisest ja struktuurist.

Loe lähemalt

 

Veevõtujõud ("juure imavus") meetrites veesamba kohta (mwc)

Vastav mullapoori läbimõõt (mm)

 Kergesti omastatav

 1-6

 0.03–0.005

 Omastatav

 6-50

 0.005–0.0006

 Vähesel määral omastatav

 50-150

 0.0006–0.0002

 Kättesaamatu

 >150

 < 0.0002

Kerstin Berglund, SLU

Loe lähemalt
Illustratsioon juurenarmast mullapooris

Juurenarmas pooris

1) Juurenarmas

2) Muld

3) Vesi

Mullapoori läbimõõt määrab, kui tugevalt vesi pooriga seotakse. Väiksema läbimõõdu puhul on vesi tihedamalt seotud ja taimel on seda raske kätte saada. Vee kättesaamisel saavutavad juured ühel hetkel oma piiri ning ei suuda vett kitsastest pooridest enam kätte saada.

Loe lähemalt

Suurematest pooridest on vesi kergesti omastatav, kuid seeläbi mullapoori läbimõõtu vähendades vajab taim vee kättesaamiseks üha enam energiat, nagu on näha ka ülemisel joonisel "juurenarmas pooris". Piiriks on närbumispunkt, kus juure imavusvõime ei ole enam vee kättesaamiseks piisav ning taim närbub. Tegelikkuses ei suuda taimed kogu vett ära kasutada ega närbumispunkti saavutada, vaid nad surevad juba enne seda.

Loe lähemalt

Määravaks on juurestiku sügavus

Vee kogus, mille taim suudab mullast omastada, sõltub:

  • Taimedele omastava vee kogusest mullas (vt tabelit)
  • Juurestiku sügavusest mullas
  • Juure seotusest mullaga
Mullastiku tüüp Taimedele omastatav vesi (mm) 10 cm mullakihis
 Liiv  ca. 10
 Muda  ca. 20–25
 Liivsavi  ca. 20
Pruunsavi  ca. 10–15

Allikas; Kerstin Berglund, SLU

Loe lähemalt

Üheskoos määravad need kolm tegurit bioloogilise närbumispunkti. Põllumajandustootjale on see oluline teada, kuna mulla tihenemine võib põhjustada probleeme taimede veega varustatuses . Kui masinate rattad suruvad mullas suured poorid kinni, takistab see vee äravoolu ja vähendab mullastiku võimet taimedele kättesaadavat vett transportida.

Loe lähemalt

Sõnastik:

Maksimaalne veemahutavus = kui kõik mulla poorid on täidetud veega - nt allpool põhjavee taset, pärast lume sulamist või tugevaid vihmasid.

Veesiduvus = vaba vesi on nõrgunud umbes 1 m drenaažisügavusele. Ülemises mullakihis on suured poorid veesiduvuse piiril täitunud õhuga, samas alumise kihi väiksemad poorid on endistviisi vett täis.

Närbumispunkt = kui vesi mullas on seotav veevõtujõuga, mis ületab 150 m veesamba (1500kPa), ei suuda juured enam vett kätte saada. Seda piiri nimetatakse närbumispunktiks ning sellisel juhul on vesi seotud pooridesse läbimõõduga vähem kui 0,002 mm.

Lõimis = mulla lõimis viitab erineva diameetriga mineraalosakeste proportsioonile ehk sellele, millises suhtes on omavahel eelkõige liiv, savi ja aleuriit vastavalt tabelile "osakeste suuruste klassifitseerimine".

Loe lähemalt