Külvipind loob aluse saagi loomisele. Selle ettevalmistamiseks on mitu erinevat võimalust:
- Tavapärane (traditsiooniline) tehnika
- Hõlmadraga künd + Rapid`iga külvamine
- Minimeeritud mullaharimine
- Pindharimine
- Otsekülv
Millist tehnikat täpsemalt kasutada, oleneb paljudest eri näitajatest, nt koristusjääkidest, olemasolevast masinapargist, mullastiku tüübist, ilmastikust, tööjõu nõudlusest jne.
Kündmine soojendab mulda ning segab koristusjäägid pinnasesse nii, et need ei ummista külvikut. Samas häirib kündmine ka mulla struktuuri ning suurendab orgaanilise materjali oksüdeerumist. Künnita säilib mulla struktuur ja orgaaniline materjal, kuid koristusjäägid võivad põhjustada probleeme külvamisel ning olla taimehaiguste levitajaks.
1. Traditsiooniline tehnika - koristusjäägid küntakse pinnasesse, kultiveerimine külvisügavuselt pii- või ketaskultivaatoriga, tavapärane külv, väetise laotamine.
2. Koristusjäägid küntakse mulda, pindharimine, külv teostatakse Rapid`iga st väetis ja seeme viiakse mulda üheaegselt.
3. Minimeeritud mullaharimine – kõrrekoorimine, külv Rapid`iga st väetis ja seeme viiakse mulda üheaegselt.
4. Pindharimine – koristusjääkide pinnapealne segamine mullaga, külv Rapid`iga st väetis ja seeme viiakse mulda/koristusjääkidesse üheaegselt.
5. Otsekülv – külv Rapid`iga st väetis ja seeme viiakse mulda üheaegselt ilma eelnevate mullaharimistööde. Koristusjäägid jäävad põllupinnale.
Koristusjääkide töötlemine
Harimistehnikate oluline vahe seisneb koristusjääkide käitlemise viisides, viimased mõjutavad mulla ning seemne vahelise hea kontakti loomise võimalust. Kui põllul on suur kogus põhku, tuleb maad põhjalikult harida, et koristusjäägid ei takistaks uue kultuuri kasvu, kuid oleks samal ajal ka võimalikult efektiivselt maha lõigatud. Sellest, millise kultuuri koristusjääkidega on tegemist, nt vahekultuuride omaga, oleneb põhu lagunemise kiirus ja masinatega töötlemise efektiivsus.
Pallitada või pinnasesse segada?
Koristusjääke saab kas nö palliks pakkida või põllupinda segada. Kehva struktuuriga muldade puhul parandab koristusjääkide lagunemine mullas selle struktuuri. Teisalt võib põhule leida väljundi küttematerjalina või kasutuse loomakasvatuses, sellisel juhul kogutakse koristusjäägid enamasti pallidesse. Siiski, kui orgaanilise aine materjal põllul järjest väheneb, muutub ka mullaharimine pikas perspektiivis järjest raskemaks.
Künd on mõnikord õigustatud
Sobiva tehnika valimisel võidakse lähtuda ka järgmise kultuuri eeldatavast kasumlikkusest. Kui kultuuri saaki on võimalik kõrge hinnaga realiseerida, katab see kündmiseks tehtavad kulutused, eriti, kui kündmine tagab taimede parema tärkamise. Teine oluline faktor künni eelistamisel on taimehaigused ning umbrohuseemned. Kui on oht haiguste edasikandumiseks koristusjääkdega, tuleks kasutada pinnast täielikult ümberpööravat harimismeetodit. Ka raskestitõrjutavate umbrohtude seemned tuleb aeg-ajalt alumisse mullakihti künda (mõningate umbrohtude puhul on künd ainus tõrjevõte). Lisaks suudetakse künniga läbi töödelda väga suur taimejäänuste kogus.
Optimaalne tihendamine
Külvipinna tihendamise eesmärk on hea mulla ning seemne vahelise kontakti loomine, et idanevad seemned ja taimede juured oleksid hapniku, vee ning toitainetega optimaalselt varustatud (vastavalt allolevale joonisele "külvipinna tihendamine").
Liiga vähene tihendamine st muld on seemne ümber liiga kobe, võib põhjustada puudujääke kapillaarvee liikumises, sest mulla poorid on liiga suured. Seega muld seemne ümber võib muutuda liiga kuivaks. Liiga intensiivne tihendamine võib aga mulla poorid liigselt kokku suruda ning tekivad probleemid liigse vee äravoolu ning hapniku transportimisega seemneteni ja süsinikdioksiidi transportimisega seemnetest eemale. See võib kaasa tuua taimejuurte hapnikuvaeguse. Kergemates muldades (keskmise ja väikese liivasisaldusega muldades) on parem kergemate masinatega töötada, samas rasketel savimuldadel tuleb kasutada raskemaid masinaid ning mulda tihendada.
Külvipinna tihendamine
Muld koosneb 50% tahkest materjalist ning 50% pooridest. Ideaalses olukorras on pool pooridest täidetud vee ning teine pool õhuga. Siiski on see erinev, olenedes sademete arvukusest, pinnase struktuurist ja sellest, kuidas maad on haritud.
1. Liiga vähene tihendamine, st muld on seemne ümber ülemäära lahtine, võib takistada kapillaarvee transporti, sest poorid on liiga suured. See tähendab, et muld seemne ümber muutub liiga kuivaks, millest tulenevalt seeme kuivab ning seemik närbub.
2. Optimaalne tihendamine loob hea kontakti seemne ja mulla vahel, nii et seemnel on hea varustatus kapillaarveega. Samas on mulla poorid piisavalt suured hapniku transpordiks.
3. Liigne tihendamine tähendab, et mullapoorid on liiga väikeseks kokku pressitud ning liigse vee äravool ja hapniku ning süsinikdioksiidi transport seemneni pole enam efektiivne. See võib põhjustada hapniku puudust ning taimejuurte suremist.
Sõnastik:
Kapillaar = kapillaarvesi on vesi, mis võib haardumise ja veemolekulide liitumise abil mullas mööda poore ülespoole tõusta. Mudasel pinnasel on kõrge kapillaarsus, nii kapillaarvee hulga kui ka liikumise kõrguse suhtes.
Eelkultuur = eelkultuur on kultuur, mida kasvatati enne käesolevat taimekasvatushooaega. Eelmise aasta kultuur mõjutab ka järgmist kultuuri mahajäävate koristusjääkide kaudu, millel omakorda mõju vabaneva lämmastiku hulgale, mulla struktuurile, haiguste levikule jne.
