Mulla struktuuri defineeritakse kui mulla primaarosakeste 3D paigutust, st kuidas need osakesed on omavahel paigutunud ja ühenduses. Määravaks osaks mulla struktuurist on selle lõimis ja orgaanilise aine sisaldus. Eristatakse teralist struktuuri ning sõmeralist struktuuri.
Liivmullad ei püsi koos
Liivane pinnas (vt ülevalolevat pilti) on hea näide mullateralisest struktuurist. Liivaterad on suhteliselt suured ning nendevaheline ühendus sageli nõrk. Isegi kõrgema kolloidide sisaldusega muld laguneb survel kergesti koost. Madala savisisaldusega liivmullad vajavad hea kasvupinnase loomiseks sageli sügavamat kultiveerimist. Vähene savisisaldus annab liivmuldadele nõrga sisemiste ühenduste loomise võime.
Savimullad moodustavad mullatükke
Savimuld (vt pilti) püsib hästi koos ja on sageli sõmeralise struktuuriga. Juba 5%-lise sisalduse juures on savil mullastikule väga suur mõju ning see annab mullale domineerivad omadused.
Sõmeraline struktuur on paljude mullas asetleidvate protsesside tulemus, mille koosmõjul vormuvadki mullatükid. Sellised struktuuri formuleerivad protsessid mõjutavad mulla struktuuri dünaamilist koosmõju mullaharimisega.
Mullatükikesed parandavad mulla omadusi
Kui saviosakesed moodustavad mullas sõmeralise struktuuri, saab mulla omadusi peaaegu alati parandada. Selle tulemusena muutub lihtsamaks ka maa harimine. Õhu liikumine mullas on efektiivsem, mis omakorda parandab juuresüsteemis hapniku muundumist süsinikdioksiidiks. Mulla sõmeraline struktuur suurendab mullastiku vee läbilaskvust ning niiskuse püsimist mullas. Hea mulla struktuur muudab põllumaa korralikuks taimede kasvulavaks, kuna kõik taimede ja juurte arenguks vajalikud mulla funktsioonid on täidetud. See annab taimedele kiirema kasvu ja üleüldise kõrgema tootlikkuse.
Sõnastik:
Sõmeraline struktuur = kui mulla primaarosakesed on saviosakeste suurused, moodustavad nad kergesti ühendusi ning tekivad mullatükikesed, mille muudavad omakorda stabiilseks orgaaniline aine, lubi ning mitmesugused keemilised sadestised.
Süsinikdioksiid = taimejuurte hingamisel tekkiv gaasiline jääkprodukt (CO2), mida taimed kasutavad läbi fotosünteesi ka suhkrute moodustamiseks, millest omakorda moodustuvad taimerakkude seinad.
Kolloid = kolloidid on mulla kõige väiksemad osakesed, mille keskmine läbimõõt on väiksem kui 0,0002 mm. Kolloidid sisaldavad mõningal määral orgaanilist ainet ning puhast savi.
Hapnik = element, mis esineb õhus hapnikugaas O2 -na ning moodustab õhust 21 % – on oluline taimedele ning juurtele hingamistegevuseks.
Teraline struktuur = teralise struktuuriga muldades olevates tükikestes on primaarosakeste vaheline side väga nõrk või puudub see üldse.
Lõimis = mulla lõimis viitab erineva diameetriga mineraalosakeste proportsioonile ehk sellele, millises suhtes on omavahel eelkõige liiv, savi ja aleuriit vastavalt tabelile "osakeste suuruste klassifitseerimine" peatükis millest on moodustunud mullastik.
